Refleksioonist

Juba pikka aega on märgatud õpilaste eneserefleksiooni positiivset mõju nii õpetajatele kui õpilastele endile, mistõttu on reflekteerivad ülesanded lisatud õppekavadesse üle kogu maailma. Niisamuti ka Eestis, kus põhikooli riiklik õppekava kutsub üles kasutama tundides reflekteerivaid tegevusi ning ka uus haridusstrateegia (Tark ja Tegus Eesti 2021-2035) suunab rakendama õpilaskeskset õpikäsitust, mis arendab eneserefleksiooni, enesejuhtimist, õpioskusi ning sotsiaalset ning emotsionaalset heaolu.

 

Ühe võimalusena võib kasutada SOLO taksonoomiat. SOLO on lühend inglisekeelsetest sõnadest Structure of Observed Learning Outcomes ehk jälgitavate õpiväljundite taksonoomia ja selle loojateks on John Biggs ja Kevin Collins (1982). Taksonoomia eesmärgiks on muuta ‘nähtamatu’ õpilaste õppimine ‘nähtavaks’ nii neile endile kui õpetajatele. Kuna SOLO arusaamise tasemed on fikseeritud ega põhine arvamusele, eeldustele või emotsioonidele, siis pakuvad nad ühist arusaama, mis tasemel õpilane antud teemat parasjagu omandab. SOLO taksonoomiat saab kasutada ka üldpädevuste ja eetilise tundlikkuse mõõtmiseks (nt Tammeleht jt. 2019).

 

Hea on alustada küsides: Kuidas mul läheb? Ja siis mõtiskleda, millisel tasemel õpitust arusaamine parasjagu on (vt tabelit) ning teha plaane, kuidas paremini aru saada ning edasi areneda.

 

SOLO taksonoomia tasemete selgitused (Ayesha jt., 2022)

https://methods.sagepub.com/case/download/cocreating-self-reflection-tool-proovikivi-innovation-lab?format=case 

solo tabel.png

Refleksiooniks võib kasutada nt veebipõhist rakendust või arutada arusaamise tasemeid suuliselt. Siin on link, mis võimaldab juhendajatel teha endale isiklik koopia „Kuidas mul läheb?“ vormist. Isiklik koopia aitab modifitseerida küsimustikku ja koguda kokku õppijate vastused, et neid hiljem koos arutada.