Õpetaja - õpilane suhe
Nõuded ja kohustused, mis tulenevad eetikakoodeksist
“Õpetaja suhtub kõikidesse õpilastesse õiglaselt ja loob positiivse õhkkonna. Õpetaja innustab õppijat ning märkab ja tunnustab õpilase pingutusi.
Õpetaja toetab õppija kohustuste ja vastutuse tasakaalu leidmist.
Õpetaja arvestab õpilase isikupära ning püüab mõista tema tegutsemismotiive ja mõtteviisi.Ta oskab mõjutada õpilase arengut ning väärtushinnangute kujunemist, õpetaja kohtleb õpilase isikut ja eraelu taktitundeliselt. Ta teeb koostööd lapse vanemate või tema eest vastutavate täiskasvanutega.”
Eesti Õpetajate Liit, 2005
Haridustöötajad:
a) austavad kõigi laste ja eriti oma õpilaste õigust saada kasu ÜRO
lasteõiguste konventsiooni punktidest, nimelt lähtudes nende seosest
haridusega;
b) kaitsevad ja edendavad õppurite huve ja heaolu ning teevad kõik
nendest oleneva, et õppureid kiusamise ja nii füüsilise kui vaimse
kuritarvitamise eest kaitsta;
c) teevad kõik endast oleneva, et kaitsta õppureid seksuaalse
kuritarvitamise eest;
d) on hoolivad ja püüdlikud ning säilitavad konfidentsiaalsuse kõigis
õpilase heaolu mõjutavates küsimustes;
e) aitavad õppureil arendada väärtustekogumit, mis oleks kooskõlas
rahvusvaheliste inimõiguste standarditega;
f) hoiavad suhted õppuritega oma kutsele kohased;
g) tunnistavad iga õppuri ainukordsust, individuaalsust ja erilisi vajadusi
ning pakuvad igale õppurile juhtnööre ja julgustust, et viimane saaks
end võimetekohaselt teostada;
h) loovad õppureile tunde, et nad on osa mõlemapoolselt pühendunud
kogukonnast, kus on ruumi igaühele;
i) on oma võimu rakendades õiglased ja kaastundlikud;
j) kannavad hoolt, et õpetaja ja õppuri vahelist erilist suhet ei kasutataks
usulise ega ideoloogilise suunamise vahendina.
(Eesti Haridustöötajate Liit, 2016)
Eetiline kirjaoskus
Jägnev ülevaade on koostatud peamiselt Tartu Ülikooli Eetikakeskuse poolt välja antud Hea Kooli Käsiraamatule toetudes.
​
Lugedes õpetajaeetika koodeksit võib tekkida lootusetu tunne, kuna õpetajalt eeldatakse omadusi, mille kõigi koosesinemist ühes inimeses võib pidada võimatuks. Eeldatakse, et õpetaja on üliinimene, kes suudab kõike teha õigesti. Tuulik (2008) toob oma artiklis välja seisukoha, et olulisim on õpetaja inimlikkus - südameharidus. Alati ei saa teha õigeid otsuseid kõigi osapoolte suhtes, kuid püüelda tuleb võimalikult hea otsuse poole.
​
Õpetaja peab teadvustama oma tähtsat rolli väärtuskasvatajana (Eetikaveeb, 2021). Õpetajakutse esitab suuremaid nõudmisi isiksusele, kuna ollakse kasvava inimese otsene mõjutaja nii teadlikult ja otseselt kui ka kaudselt, nt. variõppe kontekstis. On loomulik, et õpetajate ning õpilaste vahel tuleb ette keerulisi olukordi, kuna huvid ning väärtused võivad tekitada eetilisi dilemmasid, mille lahendamiseks pole ettekirjutatud reeglistikku ja tihti ka piisavalt aega.
​
Õpetaja püüab olla mõistev õppija suhtes, kelle jaoks kooliskäimine on möödapääsmatu kohustus ning kes seeläbi võib tunda end kui “vangis”. Mõistev ja toetav suhtumine on hädavajalik, et õpilases taolises olukorras tekitada motivatsiooni õppimiseks.
“Õpetajatel on klassis valitsevate suhete ja hoiakute kujundamisel väga oluline roll, sest õpetaja suhtumisest sõltub ka klassis valitsev arusaam aktsepteeritud käitumis- ja suhtlusviisist. Õpetaja mudeldab õpilastevahelisi suhteid oma eeskuju, klassis valitsevate reeglite ja kokkulepete ning viisi abil, kuidas neid läbi räägitakse ja järgitakse. Lakmuspaberiks on, kuidas õpetaja lahendab probleemset käitumist – kuivõrd oskab ta teha seda diskreetselt, suhteid ülesehitavalt, et tagatud oleks töörahu, kuid ka rahurikkujale oleks antud väärikas võimalus oma käitumist parandada, olemata seejuures irooniline või sarkastiline. Ka ebasobivalt käitunud õpilasega saab rääkida sõbralikult ja empaatiliselt, olemata seejuures sõbramehelik ja kõikelubav.” (Schihalejev, 2017, 69)
​
“Et õpetaja saaks tagasisidet, kas tema suhtluspositsioon õpilastega on sobiv, on hea kutsuda tundi usaldusväärne kolleeg või nõustaja, kellelt saab adekvaatset tagasisidet.” (Feldschmidt, 2017, 243)
​
Eetikakeskuse 2015 aastal korraldatud lapsevanemate ümarlaual leiti, et õpetajaks ei sobi inimene, kellel puudub proportsioonitunne, kes ei ole aus ega õiglane. Õpetaja peaks õpilasse suhtuma eelarvamusvabalt, suutma luua arenguks parima keskkonna võimaldades samas igal õppijal jääda iseendaks. Vältida tuleks sildistamist ning kastistamist. “Õpetaja julgus mõelda, mida sellel lapsel vaja on. Mis on tema anded? Kui õpetaja oskaks märgata, mida lapsel arenguks on vaja – aga see nõuab suurt julgust.” (Sutrop, Toming, Kõnnussaar, 2017, 86).
Psühholoog ning koolitaja Ly Erg (2017, 199) rõhutab: “Praktikuna võtaksin pigem eesmärgiks, et ühes heas koolis võiksid kõik – nii õpilased, õpetajad kui lapsevanemad – tunda end turvaliselt ja oodatult. Küll siis need õnnelikud ja rõõmsad hetked ka tulevad!” ning lisab, et hea kontakt lapsevanematega annab ka õpetajale oma töös õpilasega kindlustunde. “Psühholoogi jaoks on hea kool selline, kus õpetajatel ja lapsevanematel on olemas taktitunne ja empaatiavõime, koostööoskused, oskus ja tahe neid rakendada. Selleks ei ole vaja aastaid psühholoogiat õppida, et enesekindluse kaotanud lapsele otsa vaadata ja öelda: „Sa saad hakkama.“ Seda saaks teha ükskõik kes”. (Erg, 2017, 202)
Rikkused, kaebused ning võimalikud lahendused
Hea kooli käsiraamatus välja toodud õpilaste ümarlaual jäi kõlama, et ikka tajutakse, et õpetajal on eelistused ühe või teise õpilase suhtes. Õpilased tajuvad ebavõrdset kohtlemist ning on kogenud, et kui juba kord nö. märk küljes, siis sellest vabaneda pole enam võimalik. Loomulikult on sel juhul eksitud eetikakoodeksis välja toodud põhimõtete vastu. Õpetaja peab kindlustama selle, et ta kohtleb kõiki õpilasi võrdselt ning luues arengut soodustava keskkonna peaks laps tundma, et vigu tuleb kõigil ette ning neist on võimalik õppida et saaks üheskoos edasi liikuda. Ka suurte vigade puhul on võimalik vabandust paluda ning sellega oma tegu heastada. Loomulikult saab eeskuju tulla selleks eelkõige täiskasvanutelt. Õpetaja peab suutma ka omi vigu tunnistada ning vajadusel vabandada.
​
Õpilane on koolikeskkonnas alati õpetaja suhtes nõrgemal positsioonil ning õpetaja peaks aduma, et ta saab palju ära teha selleks, et õpilane ei tunneks temaga suheldes hirmu. Uuringud on leidnud, et stress vähendab inimese võimet teha oma parim sooritus. Depressioon vähendab seda veelgi. Oluline on seega luua hirmuvaba õhkkond, et laste võimed saaksid parimal moel avalduda.
​
“Probleemidest tuleks rääkida avameelselt ning arutada lahendusi, mida kavatsetakse rakendada. Teadmine, et probleeme ei üritata peita, vaid nendega tegeletakse, annab koolile usaldusväärsust ja avatust. Isegi kui on tegu halva uudisega, on selle edastamine parem varjamisest. Probleemidest rääkides tuleks kaitsmise ja õigustamise asemel selgitada, mida kavatsetakse teha. Vigu tuleb tunnistada, neist õppida ning edasi minna. Inimeste kaasamine, avatus ja dialoogilisus ei tähenda, et kool peaks kuuletuma igale nõudmisele. Enamus inimesi pole haridusspetsialistid. See on ilmselt kaasamise üks olulisemaid küsimusi – kuidas võtta tõsiselt ja arvestada avalikkuse panust, samal ajal olles tervikpildi nägija ja professionaalne otsustaja.“(Schihalejev, 2017, 76)
​
Probleemide tekkides tuleks aegsasti nõu pidada kolleegidega ning otsida abi tugipersonalilt või erialaspetsialistidelt. Nt. “Sotsiaalpedagoog ei ole kunagi kohtumõistja, vaid aitab osapooltel leida ühise eesmärgi ja toetab selle saavutamist.” (Toming, 2017, 205)
​
Vajadusel tuleks läbi vaadata eetikakoodeksid ning muud kooli dokumendid ning kokkulepped, mis võiksid aidata lahendada tekkinud probleemi. Kindlasti teavitada kooli juhtkonda ning tegeleda aktiivselt lahenduse otsimisega, et erinevad osapooled ei saaks õpetajat lisaks süüdistada ignoreerimises, mahavaikimises või ringkaitses, kuna see oleks otseselt vastuolus Eesti kooli väärtuspõhimõtetega. Demokraatlik riigikord peaks ulatuma ka kooliseinte vahele ning euroopalikud väärtused olema au sees. Õpetajad “toetavad iga püüdlust hariduse kaudu demokraatiat ning inimõigusi edendada.” (Eesti Haridustöötajate Liit, 2016)
​
Anonüümselt on võimalik oma olukorda arutada nt eetikaveebi foorumis (https://www.eetika.ee/et/685164), kus teised saavad juhtumit kommenteerida ning pakutakse välja lahendusi ning soovitusi.
​
“Ränga kõlbelise eksimuse korral astub õpetaja oma ametist tagasi.” (Eesti Õpetajate Liit, 2005)
​
Seepärast ongi nii oluline teha kõik endast olenev, et ennetada võimalikke konflikte ning vigu, kuid vigade ilmnemisel tuleb õpetajal võtta vastutus ning püüda teha taas kord kõik endast olenev, et tegu heastada. Vigu tuleb ette kõigil ja täielikult neid vältida pole võimalik, kuid usaldusliku suhte puhul on võimalik probleemist koos läbi minna ning ehitada üles veelgi tugevam suhe.
​
“Ei õpetajad ega lapsed pea omavahel sõbrad olema, aga üksteisega arvestava, toetava ja
asjalikku õppimist soodustava keskkonna saab küll luua.” (Erg, 2017, 200)
​
Strateegilistes dokumentides väärtuspõhiseid kokkuleppeid tuleb edaspidigi kirjeldada, kuid sellest üksi ei piisa. Ka õpetajad saavad jälgida, et erinevused tegelike ja deklareeritud väärtuste vahel võiksid aina väheneda. (Haridus- ja Teadusministeerium, 2021)
Allikad:
Eesti Haridustöötajate Liit (2016). Õpetajate Maailmaorganisatsiooni EI kutse-eetika deklaratsioon. Loetud aadressil: https://ehl.org.ee/wp-content/uploads/2016/01/EI-kutseeetika-deklaratsioon.pdf
​
Eesti Õpetajate Liit (2005). Eesti Õpetajaeetika Koodeks. Loetud aadressil: http://www.opetajateliit.ee/?page_id=287
​
Eetikaveeb (2021). Eesti ühiskonna väärtusarendus 2021–2026. Loetud aadressil: https://www.eetika.ee/sites/default/files/www_ut/vaartusprogrammi_ii_jatkuprogramm_2021-2026.pdf
​
Erg, L. (2017). Kes loovad hea kooli?. Rmt. M. Sutrop, H. Toming, T. Kõnnusaar (koost.). Hea kooli käsiraamat. Tartu: Tartu Ülikooli eetikakeskus. Loetud aadressil: https://www.eetika.ee/sites/default/files/www_ut/hea_kooli_kasiraamat_2017.pdf
​
Feldschmidt, M. (2017). Vaimne ja füüsiline õpiruum on tugevalt seotud. Rmt. M. Sutrop, H. Toming, T. Kõnnusaar (koost.). Hea kooli käsiraamat. Tartu: Tartu Ülikooli eetikakeskus. Loetud aadressil: https://www.eetika.ee/sites/default/files/www_ut/hea_kooli_kasiraamat_2017.pdf
​
Haridus- ja Teadusministeerium (2021) Eesti haridus- ja teadusstrateegia 2021–2035. Väärtuste ja vastutuse visioon. Loetud aadressil: https://www.hm.ee/sites/default/files/haridus-_ja_teadusstrat_2035_vaartuste_ja_vastutuse_visioon.pdf
​
Schihalejev, O. (2017). Koostöö ja head suhted. Rmt. M. Sutrop, H. Toming, T. Kõnnusaar (koost.). Hea kooli käsiraamat. Tartu: Tartu Ülikooli eetikakeskus. Loetud aadressil: https://www.eetika.ee/sites/default/files/www_ut/hea_kooli_kasiraamat_2017.pdf
​
Sutrop, M., Toming, H., Kõnnussaar, T. (2017). Hea kooli käsiraamat. Tartu Ülikooli Eetikakeskus. Loetud aadressil: https://www.eetika.ee/sites/default/files/www_ut/hea_kooli_kas
​
Toming, H. (2017). Helen Toming: heas koolis on kõigil kuuluvustunne. Rmt. M. Sutrop, H. Toming, T. Kõnnusaar (koost.). Hea kooli käsiraamat. Tartu: Tartu Ülikooli eetikakeskus. Loetud aadressil: https://www.eetika.ee/sites/default/files/www_ut/hea_kooli_kasiraamat_2017.pdf