Õpetaja - õpetaja suhe
Nõuded ja kohustused, mis tulenevad eetikakoodeksist
“Õpetaja on oma kolleegidega solidaarne – ta osaleb aktiivselt koostöös ning võimalusel toetab ja nõustab kolleege. Kui õpetaja märkab kolleegi tervislikust seisundist
või pädevuse puudumisest tingitud ebaprofessionaalsust ning kui see kahjustab õpilase või kolleegide heaolu, siis peab ta sekkuma. Õpetaja on oma ametis lojaalne ning ei tee kunagi kriitilisi märkusi oma kolleegide kohta õpilaste ja lastevanemate juuresolekul. Ta aktsepteerib kolleegide loomingut.”
Eesti Õpetajate Liit, 2005
Haridustöötajad:
a) edendavad oma kolleegide hulgas kollegiaalsust, pidades lugu nende
kutsealastest arusaamadest ja arvamustest, ning on valmis osutama nõu ja abi eriti neile, kes on oma karjääri alguses või õpivad alles;
b) säilitavad ametialases tegevuses kolleegide kohta saadud info
konfidentsiaalsuse, v.a juhul kui info avaldamine on ameti seisukohast
kohustuslik või seda nõuab seadus;
c) assisteerivad kolleege vastastikustel hindamistel, kui need on haridustöötajate organisatsioonide ning tööandjate vahel läbi räägitud ja kokku lepitud;
d) toetavad ja edendavad kolleegide huve ja heaolu ning kaitsevad neid
kiusamise ja nii füüsilise, vaimse kui seksuaalse kuritarvitamise eest;
e) kannavad hoolt, et kõik meetodid käesoleva deklaratsiooni
ellurakendamiseks läbiksid igas üleriigilises organisatsioonis põhjaliku
arutelu, mis peab tagama selle parima võimaliku rakendamise.
(Eesti Haridustöötajate Liit, 2016)
Eetiline kirjaoskus
Jägnev ülevaade on koostatud peamiselt Tartu Ülikooli Eetikakeskuse poolt välja antud Hea Kooli Käsiraamatule toetudes.
​
Lugedes õpetajaeetika koodeksit võib tekkida lootusetu tunne, kuna õpetajalt eeldatakse omadusi, mille kõigi koosesinemist ühes inimeses võib pidada võimatuks. Eeldatakse, et õpetaja on üliinimene, kes suudab kõike teha õigesti. Tuulik (2008) toob oma artiklis välja seisukoha, et olulisim on õpetaja inimlikkus - südameharidus. Alati ei saa teha õigeid otsuseid kõigi osapoolte suhtes, kuid püüelda tuleb võimalikult hea otsuse poole.
​
Igal õpetajal lasub vastutus koolipere heade suhete hoidmise ning koostöise õhkkonna loomise eest. Õpetajad peaksid hoidma ning edendama omavahelist head läbisaamist ning oskama probleeme rahumeelselt ning lahendustele orienteeritult lahendada.
​
Lugupidamine ning tolerantsus erinevuste suhtes on eelduseks omavaheliste heade suhete ning koostöö aluseks. Eriti oluline on noorte alustavate õpetajate toetamine, et väheneks nende õpetajate arv, kes aasta möödudes õpetajaametist loobuvad. Oluline on pakkuda neile tuge ning hinnata ka uute tulijate poolt toodud uusi ideid ja lahendusi. Professionaalne õpetaja teab, et kasvatusvaldkond areneb pidevalt ning on tänuväärne kui noored õpetajad jagavad oma ideid ka kogenumate kolleegidega. Üheskoos saab seeläbi töötada välja parimad lahendused, kus innovaatilisus ning kogemustepagas on põimunud.
​
Üha enam on koolis võimalusi õppeainete lõimimiseks ning kuigi koos tegutsemine esitab väljakutseid on “kaks pead ikka kaks pead”. Õpetajad võiksid jagada koolitustel saadud teadmisi omavahel ning püüda aidata võimalusel ka kolleegidel probleemidega oskuslikumalt toime tulla. Õpetajale on teise õpetaja toetus väga oluline ning keeruliste eetiliste dilemmadega silmitsi seistes peab õpetaja püüdma anda adekvaatset nõu hädas kolleegile ning ringkaitse tekitamise asemel püüdma olla nö “kriitiline sõber”. Tähtis on hoida õpetajaprofessiooni väärikust ning peamine eesmärk pakkuda ühiskonnale turvalist keskkonda, et kõik lapsed võiksid saada osa kvaliteetsest haridusest.
​
Usalduslik õhkkond ning abivalmidus aitavad õpetajal tunda end koolis hästi ning teadmine, et vajadusel on kolleeg nõus nt tulema tundi asendama annab õpetajale kindlustunde ning meelerahu.
​
Üksteise tundide külastamine ning nt. koos tööplaanide ning tundide ettevalmistamine loob võimaluse mõlemale osapoolele oma töös paremaks saada. Üksteise nõustamine ning arutelu “võimaldab reflekteerida õpetajapraktikate üle ja näha sisseharjunud tegevusi uute nurkade alt.” (Schihalejev, 2017, 68). Võrdsete partneritena on üksteise arengu toetamine ning teineteisele vastastikku jagatud nõuandeid ka lihtsam arvesse võtta, kuna puudub hirm hierarhiliselt kõrgemal positsioonil oleva vaatleja hukkamõistu osaliseks saada. Ka õpetaja õpib ning areneb pidevalt ning on tervitatav kui õpetaja püüab saada ühes või teises tema tööd puudutavas aspektis tugevamaks. Püüdlema peaks üksteisega konkureerimise asemel tihedamale koostööle. Väärtustades koostööd täiendavad õpetajad üksteist ja jõuavad seega ka paremate lahendusteni.
​
“ Õpetajad on leidnud, et kõige enam nad õpivad tagasisidest, mis on saadud oma kolleegilt – professionaalilt professionaalile.” (Schihalejev, 2017, 68-69)
​
Tiiu Kuurme kirjeldab, kuidas õpetajad võiksid omavahel suhelda:
“Kõigepealt nad püüavad olla rahujalal omavahel. Saavutada omavahel head suhted, et igaühel oleks hea meel tulla kooli. Õpetaja teab, ta leiab kolleegilt tuge. Tal ei ole põhjust karta, et keegi oleks vaenulik tema suhtes. Reeglid on läbi räägitud ja konfliktide lahendamiseks on ka leitud meetodid.” (Kuurme, 2018)
Rikkused, kaebused ning võimalikud lahendused
Probleeme, mis tekivad õpetajate vahel võiks lahendada neutraalse osapoole abiga (nt sotsiaaltöötaja koolis, ka koolipsühholoog). Loomulikult arvestab hea õpetaja sellega, et lapsevanemate ega laste ees ei asuta õpetajate omavahelist arusaamatust lahendama. On selge, et haavatuna kipume unustama õpitud teadmised, kuid õpetaja peab suutma reageerida adekvaatselt ning otsima vajadusel abi.
​
Kuigi meeskonnavaimu ning usalduslike suhete hoidmine õpetajatel omavahel on oluline ning ka eetikakoodeks näeb ette solidaarsust, siis sellegipoolest on õpetaja pidevalt ka jälgimas toimuvat laiemahaardeliselt lähtudes õpetajatöö missioonist ning aadetest. Olles tunnistajaks olukorrale, kus kolleegi tegevuse läbi kannatab kolmas osapool on õpetajal kohustus teavitada vastavaid instantse ning astuda nõrgema kaitseks välja.
​
Õpetajate omavahelised väärtusvalikute arutelud võiksid toimuda regulaarselt, kuna taolised olukorrad, mil neist juhindume, tekivad ikka ootamatult ning siis kipume reageerima selle teadmise põhjal, mis on ajapikku läbitunnetatud ning omaseks saanud.
​
Probleemide tekkides tuleks aegsasti nõu pidada kolleegidega ning otsida abi tugipersonalilt või eriala spetsialistidelt. “Sotsiaalpedagoog ei ole kunagi kohtumõistja, vaid aitab osapooltel leida ühise eesmärgi ja toetab selle saavutamist.” (Toming, 2017, 205)
​
Vajadusel tuleks läbi vaadata eetikakoodeksid ning muud kooli dokumendid ning reeglid, mis võiksid aidata lahendada tekkinud probleemi. Kindlasti teavitada kooli juhtkonda ning tegeleda aktiivselt lahenduse otsimisega. Demokraatlik riigikord peaks ulatuma ka kooliseinte vahele ning euroopalikud väärtused olema au sees. Õpetajad “toetavad iga püüdlust hariduse kaudu demokraatiat ning inimõigusi edendada.” (Eesti Haridustöötajate Liit, 2016)
​
Anonüümselt on võimalik oma olukorda arutada nt eetikaveebi foorumis (https://www.eetika.ee/et/685164), kus teised saavad juhtumit kommenteerida ning pakutakse välja lahendusi ning soovitusi.
​
“Probleemidest tuleks rääkida avameelselt ning arutada lahendusi, mida kavatsetakse rakendada. Teadmine, et probleeme ei üritata peita, vaid nendega tegeletakse, annab koolile usaldusväärsust ja avatust. Isegi kui on tegu halva uudisega, on selle edastamine parem varjamisest. Probleemidest rääkides tuleks kaitsmise ja õigustamise asemel selgitada, mida kavatsetakse teha. Vigu tuleb tunnistada, neist õppida ning edasi minna.” (Schihalejev, 2017, 76)
​
“Ränga kõlbelise eksimuse korral astub õpetaja oma ametist tagasi.” (Eesti Õpetajate Liit, 2005)
​
Seepärast ongi nii oluline teha kõik endast olenev, et ennetada võimalikke konflikte ning vigu, kuid vigade ilmnemisel tuleb õpetajal võtta vastutus ning püüda teha taas kord kõik endast olenev, et tegu heastada. Vigu tuleb ette kõigil ja täielikult neid vältida pole võimalik, kuid usaldusliku suhte puhul on võimalik probleemist koos läbi minna ning ehitada üles veelgi tugevam suhe.
​
“Ei õpetajad ega lapsed pea omavahel sõbrad olema, aga üksteisega arvestava, toetava ja asjalikku õppimist soodustava keskkonna saab küll luua.” (Erg, 2017, 200)
​
Strateegilistes dokumentides väärtuspõhiseid kokkuleppeid tuleb edaspidigi kirjeldada, kuid sellest üksi ei piisa. Ka õpetajad saavad jälgida, et erinevused tegelike ja deklareeritud väärtuste vahel võiksid aina väheneda. (Haridus- ja Teadusministeerium, 2021)
Allikad:
Eesti Haridustöötajate Liit (2016). Õpetajate Maailmaorganisatsiooni EI kutse-eetika deklaratsioon. Loetud aadressil: https://ehl.org.ee/wp-content/uploads/2016/01/EI-kutseeetika-deklaratsioon.pdf
​
Eesti Õpetajate Liit (2005). Eesti Õpetajaeetika Koodeks. Loetud aadressil: http://www.opetajateliit.ee/?page_id=287
​
Eetikaveeb (2021). Eesti ühiskonna väärtusarendus 2021–2026. Loetud aadressil: https://www.eetika.ee/sites/default/files/www_ut/vaartusprogrammi_ii_jatkuprogramm_2021-2026.pdf
​
Erg, L. (2017). Kes loovad hea kooli?. Rmt. M. Sutrop, H. Toming, T. Kõnnusaar (koost.). Hea kooli käsiraamat. Tartu: Tartu Ülikooli eetikakeskus. Loetud aadressil: https://www.eetika.ee/sites/default/files/www_ut/hea_kooli_kasiraamat_2017.pdf
​
Haridus- ja Teadusministeerium (2021) Eesti haridus- ja teadusstrateegia 2021–2035. Väärtuste ja vastutuse visioon. Loetud aadressil: https://www.hm.ee/sites/default/files/haridus-_ja_teadusstrat_2035_vaartuste_ja_vastutuse_visioon.pdf
​
Kuurme, T. (2018). Tiiu Kuurme: ülbed inimesed varjutavad head eestlased. Loetud aadressil: https://novaator.err.ee/855292/tiiu-kuurme-ulbed-inimesed-varjutavad-head-eestlased
​
Schihalejev, O. (2017). Koostöö ja head suhted. Rmt. M. Sutrop, H. Toming, T. Kõnnusaar (koost.). Hea kooli käsiraamat. Tartu: Tartu Ülikooli eetikakeskus. Loetud aadressil: https://www.eetika.ee/sites/default/files/www_ut/hea_kooli_kasiraamat_2017.pdf
​
Sutrop, M., Toming, H., Kõnnussaar, T. (2017). Hea kooli käsiraamat. Tartu Ülikooli Eetikakeskus. Loetud aadressil: https://www.eetika.ee/sites/default/files/www_ut/hea_kooli_kas
​
Toming, H. (2017). Helen Toming: heas koolis on kõigil kuuluvustunne. Rmt. M. Sutrop, H. Toming, T. Kõnnusaar (koost.). Hea kooli käsiraamat. Tartu: Tartu Ülikooli eetikakeskus. Loetud aadressil: https://www.eetika.ee/sites/default/files/www_ut/hea_kooli_kasiraamat_2017.pdf