Õpetaja - lapsevanem suhe
Nõuded ja kohustused, mis tulenevad eetikakoodeksist
“Ta teeb koostööd lapse vanemate või tema eest vastutavate täiskasvanutega”
Eesti Õpetajate Liit, 2005
Haridustöötajad:
a) tunnustavad vanemate õigust saada kokkulepitud kanalite kaudu nõu ja infot laste heaolu ja edusammude kohta;
b) austavad seaduslikku vanemlikku võimu, kuid annavad oma kutsest lähtuvat
nõu, mis teenib maksimaalselt lapse huve;
c) teevad kõik endast oleneva, et julgustada vanemaid aktiivselt oma lapse
harimises osalema ning õppeprotsessi toetama, kusjuures oluline on tagada, et
lapsed väldiksid töövorme, mis võivad nende hariduskäiku mõjutada.
(Eesti Haridustöötajate Liit, 2016)
Eetiline kirjaoskus
Jägnev ülevaade on koostatud peamiselt Tartu Ülikooli Eetikakeskuse poolt välja antud Hea Kooli Käsiraamatule toetudes.
Lugedes õpetajaeetika koodeksit võib tekkida lootusetu tunne, kuna õpetajalt eeldatakse omadusi, mille kõigi koosesinemist ühes inimeses võib pidada võimatuks. Eeldatakse, et õpetaja on üliinimene, kes suudab kõike teha õigesti. Tuulik (2008) toob oma artiklis välja seisukoha, et olulisim on õpetaja inimlikkus - südameharidus. Alati ei saa teha õigeid otsuseid kõigi osapoolte suhtes, kuid püüelda tuleb võimalikult hea otsuse poole.
Kuna vastandumine kooli ja kodu vahel on kerge tekkima, peaks hea õpetaja teadlikult pingutama selle nimel, et esikohale seatakse laste vajadused ning tunnustatakse lapsevanemaid kui üht olulist lüli koostöises loomeprotsessis. On ju eesmärk ühine - lapse arengu ning heaolu tagamine. Hea õpetaja oskab ning soovib kaasata lapsevanemaid, kuna mõistab, et neil on oluline roll ühises lapse haridusliku reaalsuse loomeprotsessis, mis tagab hea keskkonna kõigile osapooltele. Reaalne kaasamine nt läbi projektide soodustab koostööd ning häid suhteid.
Üks olulisemaid ning ka kriitilisemaid ülesandeid õpetaja töös on anda lapsevanemale tagasisidet lapse edasijõudmise kohta. Õpetaja mõistab, et seda tuleb teha taktitundeliselt, empaatiliselt püüdes olla samas võimalikult objektiivne ning toetav ja motiveeriv. Kuigi vanem võib olla tõrges negatiivset hinnangut vastu võttes, on õpetaja siiski teadlik, et tema kohus on märgata probleeme ning vajadusel välja pakkuda sekkumisi. Oluline on, et lapsevanemaga on jagatud infot lapse arengu kohta ning teda toetatakse kui tekib vajadus lahendada keerulisi probleeme, mis seotud lapse käitumisega või edasijõudmisega õppetöös. Lapsevanem saab olla rahulik ning usaldav kui ta tunneb, et võib õpetaja poole pöörduda ning saab ärakuulatud.
Hea kooli käsiraamat toob välja, et koostöö aluseks on usalduslikud suhted ja kommunikatsioon. Oluline on tagada süsteemne tihe kommunikatsioon vestluste ja kirjade näol. Lapsevanem tunneb, et on kaasatud ning võib õpetajat kui kasvatusvaldkonna eksperti tema töös usaldada.
Eriti kriisisituatsioonis on oluline koostöö säilimine perega ning õpetaja saab palju ära teha selleks, et vanem tunneks ennast turvaliselt ning julgeks kooli tulla, et ühiselt lahendusi leida. Õpetaja taipab, et lapsevanemad võivad seista silmitsi omaenda negatiivsete mälestustega kooliajast või neil on lihtsalt vananenud nägemus koolist ning õpetaja saab tutvustada vanematele tänapäevase kooli uuenenud seisukohti ning vaateid, seda eriti läbi avatud ning positiivse suhtlusviisi lapsevanematega. “Partnerluse algataja saab olla kool - iga kooli töötaja peab jagama arusaama, et lapsevanemad ja ka laiem avalikkus on tema partner.” (Schihalejev, 2017, 75)
Õpetaja peab valmis olema erinevateks arvamusteks, neid tõsiselt võtma ning arvestama. Heade suhete hoidmisel võib kasutada nt. rahuloluküsitlusi, avatud uste päevi, mil vanemad on teretulnud koolitunde jälgima või lausa tunde läbi viima. Uurimused on leidnud, et lapsed, kelle vanemad panustavad aktiivselt kooliellu, saavutavad akadeemiliselt paremaid tulemusi, puuduvad vähem põhjuseta ning käituvad koolis paremini (Delgado, 2019).
Tartu Ülikooli Eetikakeskuse poolt 2015 aastal läbi viidud lapsevanemate ümarlaual selgus, et õpetajal ning eriti klassijuhatajal on väga oluline roll kindlustamaks osapooltele positiivset kogemust. Lapsevanemad peavad eriti tähtsaks õpetaja suhtumist lapsesse. Lisaks tõid vanemad välja, et õpetajal on võim õpimotivatsiooni nii ergutada kui pärssida. Esile tuli ka see, et vanemad tegelikult mõistavad õpetajaid vaevavaid muresid (palga küsimus, ülekoormus, ajanappus) ning toetavad õpetajaid nende püüdlustes saavutada vajalikud muudatused, et õpetajad saaksid rahulikult oma tööle keskenduda ning õpetajatel oleks rohkem vabadust õppekava ning oluliste otsuste juures kaasa rääkida.
Hirmuvaba õhkkonna tekitamine on baasnõue, et osapoolte vahel võiks tekkida koostöine ning usalduslik suhe. Õpetaja peaks siin olema eeskujuks ning algatajaks, kuna vanem tajub koolikeskkonnas end paratamatult hierarhilises mõttes madalamal, kuna vanem tuleb õpetaja töökeskkonda. Õige dialoog saab aga toimuda vaid võrdsetel üksteist austavatel alustel. Õpetaja peaks silmas pidama, et teise osapoole võimestamine on vajalik selleks, et luua partnerlussuhe lapsevanemaga.
“Informatsiooni vahetamine kooli ja kodu vahel annab terviklikuma pildi lapse vajadustest ja heaolust erinevates keskkondades. Ühtlasi on kõikvõimalikud muudatused tulemuslikud eeskätt siis, kui neid viiakse ellu nii koolis kui ka kodus” (Harro-Loit, 2017, 103)
Aktiivseid lapsevanemaid tuleks kindlasti tunnustada ning suunata neid võtma osa nt. hoolekogu või lapsevanemate kogu tööst. Õpetaja saab toetada lapsevanema initsiatiivi kaasa rääkida, kuna õpetaja teab, et mida rohkem on ühise eesmärgi nimel panustajaid seda paremini läheb lastel ning seda nauditavam on ka õpetaja enda töö.
Õpetaja saab soodustada lapsevanemate enesetäiendamist ning harjumust koostööks, et tõsta koostöö efektiivsust ning luua võimalusi, et pered saaksid ka üksteiselt õppida. Suurepärane oleks kui kooli poolt oleks koostatud juhendmaterjal vanemate kaasamiseks, mis looks kooliperes ühise nägemuse vanematega suhtlemisel ning samas võimaldaks lapsevanematel omada arusaamist, milles kaasamine seisneb, kuidas on koostöö võimalik ning kuhu tõmmatakse piirid. Viimane on oluline selleks, et õpetajad saaksid pühendunult tööd teha ning väheneks õpetajat koormavad olukorrad üliaktiivsete lapsevanematega, kes võib-olla lihtsalt püüavad olla abiks teadmata, mida täpselt oodatakse (Delgado, 2019).
Ka Eetikveebist leitav väärtusprogrammi dokument toob välja järgneva: “pakutakse lapsevanematele tuge ja võimalusi end arendada toetava ja teadliku lapsevanema rollis.” (Eetikaveeb, 2021)
Rikkused, kaebused ning võimalikud lahendused
“Probleemidest tuleks rääkida avameelselt ning arutada lahendusi, mida kavatsetakse rakendada. Teadmine, et probleeme ei üritata peita, vaid nendega tegeletakse, annab koolile usaldusväärsust ja avatust. Isegi kui on tegu halva uudisega, on selle edastamine parem varjamisest. Probleemidest rääkides tuleks kaitsmise ja õigustamise asemel selgitada, mida kavatsetakse teha. Vigu tuleb tunnistada, neist õppida ning edasi minna. Inimeste kaasamine, avatus ja dialoogilisus ei tähenda, et kool peaks kuuletuma igale nõudmisele. Enamus inimesi pole haridusspetsialistid. See on ilmselt kaasamise üks olulisemaid küsimusi – kuidas võtta tõsiselt ja arvestada avalikkuse panust, samal ajal olles tervikpildi nägija ja professionaalne otsustaja.“(Schihalejev, 76)
Probleemide tekkides tuleks aegsasti nõu pidada kolleegidega ning otsida abi tugipersonalilt või eriala spetsialistidelt. Nt “Sotsiaalpedagoog ei ole kunagi kohtumõistja, vaid aitab osapooltel leida ühise eesmärgi ja toetab selle saavutamist.” (Toming, 2017, 205)
Vajadusel tuleks läbi vaadata eetikakoodeksid ning muud kooli dokumendid ning reeglid, mis võiksid aidata lahendada tekkinud probleemi. Kindlasti teavitada kooli juhtkonda ning tegeleda aktiivselt lahenduse otsimisega, et lapsevanem ei saaks õpetajat lisaks süüdistada ignoreerimises, mahavaikimises või ringkaitses, kuna see oleks otseselt vastuolus Eesti kooli väärtuspõhimõtetega. Demokraatlik riigikord peaks ulatuma ka kooliseinte vahele ning euroopalikud väärtused olema au sees. Õpetajad “toetavad iga püüdlust hariduse kaudu demokraatiat ning inimõigusi edendada.” (Eesti Haridustöötajate Liit, 2016)
Anonüümselt on võimalik oma olukorda arutada nt eetikaveebi foorumis, kus teised saavad juhtumit kommenteerida ning pakutakse välja lahendusi ning soovitusi.
“Ränga kõlbelise eksimuse korral astub õpetaja oma ametist tagasi.” (Eesti Õpetajate Liit, 2005)
Seepärast ongi nii oluline teha kõik endast olenev, et ennetada võimalikke konflikte ning vigu, kuid vigade ilmnemisel tuleb õpetajal võtta vastutus ning püüda teha taas kord kõik endast olenev, et tegu heastada. Vigu tuleb ette kõigil ja täielikult neid vältida pole võimalik, kuid usaldusliku suhte puhul on võimalik probleemist koos läbi minna ning ehitada üles veelgi tugevam suhe.
Nagu kõigil haridusvaldkonna spetsialistidel, saavad ka õpetajad jälgida, et erinevused tegelike ja deklareeritud väärtuste vahel võiksid aina väheneda. “Just lapsevanemad ning lasteaia- ja koolipidajad saavad olla haridusasutustele võrdväärseteks partneriteks väärtus- ja tõenduspõhiste valikute tegemisel, kogukonnaliikmete tagasisidestamisel ja toetamisel.” (Eetikaveeb, 2021)
Strateegilistes dokumentides väärtuspõhiseid kokkuleppeid tuleb edaspidigi kirjeldada, kuid sellest üksi ei piisa. Ka õpetajad saavad jälgida, et erinevused tegelike ja deklareeritud väärtuste vahel võiksid aina väheneda. (Haridus- ja Teadusministeerium, 2021)
Allikad:
Delgado, P. (2019). The Importance of Parental Involvement in Teaching. Loetud aadressil: https://observatory.tec.mx/edu-news/the-importance-of-parental-involvement-in-teaching
Eesti Õpetajate Liit (2005). Eesti Õpetajaeetika Koodeks. Loetud aadressil: http://www.opetajateliit.ee/?page_id=287
Eesti Haridustöötajate Liit (2016). Õpetajate Maailmaorganisatsiooni EI kutse-eetika deklaratsioon. Loetud aadressil: https://ehl.org.ee/wp-content/uploads/2016/01/EI-kutseeetika-deklaratsioon.pdf
Eetikaveeb (2021). Eesti ühiskonna väärtusarendus 2021–2026. Loetud aadressil: https://www.eetika.ee/sites/default/files/www_ut/vaartusprogrammi_ii_jatkuprogramm_2021-2026.pdf
Haridus- ja Teadusministeerium (2021) Eesti haridus- ja teadusstrateegia 2021–2035. Väärtuste ja vastutuse visioon. Loetud aadressil: https://www.hm.ee/sites/default/files/haridus-_ja_teadusstrat_2035_vaartuste_ja_vastutuse_visioon.pdf
Harro-Loit, H. Erg, L. (2017). Ly Erg: lapsele julgustavalt öelda „Sa saad hakkama!“
suudab meist igaüks. Rmt. M. Sutrop, H. Toming, T. Kõnnusaar (koost.). Hea kooli käsiraamat. Tartu: Tartu Ülikooli eetikakeskus. Loetud aadressil: https://www.eetika.ee/sites/default/files/www_ut/hea_kooli_kasiraamat_2017.pdf
Schihalejev, O. (2017). Koostöö ja head suhted. Rmt. M. Sutrop, H. Toming, T. Kõnnusaar (koost.). Hea kooli käsiraamat. Tartu: Tartu Ülikooli eetikakeskus. Loetud aadressil: https://www.eetika.ee/sites/default/files/www_ut/hea_kooli_kasiraamat_2017.pdf
Sutrop, M., Toming, H., Kõnnussaar, T. (2017). Hea kooli käsiraamat. Tartu Ülikooli Eetikakeskus. Loetud aadressil: https://www.eetika.ee/sites/default/files/www_ut/hea_kooli_kasiraamat_2017.pdf
Toming, H. (2017). Helen Toming: heas koolis on kõigil kuuluvustunne. Rmt. M. Sutrop, H. Toming, T. Kõnnusaar (koost.). Hea kooli käsiraamat. Tartu: Tartu Ülikooli eetikakeskus. Loetud aadressil: https://www.eetika.ee/sites/default/files/www_ut/hea_kooli_kasiraamat_2017.pdf
Tuulik, M. (2008). Õpetaja Eetika. Õpetajate Leht. Loetud aadressil: https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht20080926.1.5